Koolinädal 9. dets - 13. dets

Jällegi ootas mind ees teisipäeva hommikul kaks esimest tundi: eesti keele ja inimeseõpetuse tunnid.

Inimeseõpetuses püüdsin vältida vigu, mis tegin eelmisel nädalal. Planeerisin tundi erinevaid tegevusi. Korraga ühe arutelu ja või rühmatöö. Jäin selle tunniga rahule ning sain ka õpetajalt positiivset tagasisidet. Peamine minu jaoks, et suutsin vältida eelmisel korral tehtud vigu. Hoidisn kenasti tempot teisisõnu pakkusin õpilastele erinevaid tegevusi, mis hoidis neid töös, ei tekkinud üleüldist melu, mida ma ei oleks suutnud ohjata. Jäin rahule. 

Praktika  viimane eesti keel. Sellel nädalal sain juhendajalt valdavalt positiivset tagasisidet. Tempo hea, olen juba enesekindlam ning kohati naudin lastega töötamist. Eelmistel nädalatel olid mõned tunnid sellised, kus ma pärast tundi küsisin endalt, kas see on ikka see, mida ma tahan teha. Püüdsin pärast ebaõnnestunud tundi säilitada kainet mõistust ning anda endale veel võimalusi õnnestumiseks. Paremini läbi mõeldud tunnid ka õnnestusid paremini. 

Käsitöödes sellel korral teemaks jõulukaunistused. Valmistasime koogialuspaberist inglikesi. Pea sain Tiimarist ning juuksed tegime lõngast. Valmistasin eelmisel õhtul õpilaste motiveerimiseks ka ühe näidise. Tahtsin sellel korral paremini hoida ühtlast tempot. Põhitegevused ja ettenäitamised tegime koos. Kiiremad jõudsid kahe tunni jooksul teha kaks inglit. Pärast tundi viisin inglid tüdrukute koduklassi, kus õpetaja Anne riputas inglid klassi üles, et tekitada  veidi jõulumeeleolu. Õpetaja Külliki soovitas mõelda veel selle üle, kuidas saaks paremini läbi mõelda tunni alguse tegevusi. Materjalide laiali jagamine võtab kaua aega ning õpilased tahavad kõik klassi ette tulla, aga siis tekib suur segadus ning pooled asjad ikkagi puud. Samuti soovitas õpetaja veel rangemalt hoida ühist tempot. Mõtlemise kohad mulle edasipidiseks......

Selle praktika viimane matemaatika tund õpilastega. Püüdsin võimalikult vähe kasutada õpikut ja töövihikut. See õnnestus päris hästi. Matemaatikadidaktika I materjalidest sain palju mõtteid erinevateks tegevusteks. Kasutasin tunnis matemaatilist jutukest, tegime ühe kuulamisülesande, mängulisi tegevusi ning lõpus küsisin õpilastelt suulist tagasisidet. Kiirelt sai selgeks, et suulist tagasisidet on mõtekam küsida vanematelt õpilastelt. Mõned mõtteid tulid, aga infot õppeeesmärkide täitumise kohta sain vähe. Tavaliselt, kui midagi küsin, siis näe peaaegu kõikide õpilaste käsi ja raske on otsustada, kelle sõna anda. Tahaksin, et kõik saaksid oma mõtteid väljendada. Tundi käis vaatamas ka algkooli õppelajuhataja Tuuli Koitjärv. Temalt sain väga palju mõtteid ja nippe. Aitäh talle tõeliselt põhjaliku ja asjaliku tagasiside eest. 

Valmistusin sellel korral kehalise kasvatuse tunniks põhjalikult. Jätsin välja need asjad, mis mul eelmisel korral ebaõnnestusid. Planeerisin mitmeid mänge, teatejookse, aga jätsin tunni algusesse alles ikkagi soojendusharjutste kompleksi. Võrreldes eelmise nädala tunniga, õnnestus kõik palju paremini. Alguses mõned konarused - tahtsin teha harjutusi hüpitsaga, aga tunni alguses selgus, et hüpitsad olid jalad alla võtnud ja kõndima läinud teadmata suunas. Tegin kiirelt muudatusi, hüpitsaga hüppamise asemel tegime mõned mängulised tegevused olemasolevate vahenitega. 

Pärast kiiret riiete vahetust, olin valmis andma loodusõpetuse tundi. Sellel korral teemaks roomajad. Tundi alustasin kuulamisülesadnega, edasi kordasime eelmise tunni teemat - linde ning siis asusime roomajate juurde. Valmistasin ette slaidid. Olin tundi jällegi rohke planeerinud, kui suutsin tunni jooksul läbi võtta. Pärast tundi põhjalik arutelu algkooli õppelajuhataja ja juhendaja õpetajaga. 

Järgmisel nädalal neid tunde ei toimu, mis mul on veel jäänud anda. Kohtun lastega klassiruumis taas uuel aastal. 

Koolinädal 2. dets - 6. dets

Teisipäeval oli kaks tundi matemaatika ja inimeseõpetus. 

Matemaatikas arvutused rahadega ja inimeseõpetuse tunnis teemaks sünnipäev. 

Matemaatika tunnis püüdsin hoida tempot, pakkuda õpilastele erinevaid ülesandeid ning mängulisi tegevusi. Tunni alguses peast arvtuamise ülesanne. Mäng, mille abil harjutati arvurida sajani. Rahadega arvutamise ülesannete puhul kasutasin õpiku ja töövihiku abi.  

Tunni lõpus mänguline ülesanne - trisp-traps-trull. Mäng muutis lapsed väga kriglikuks - kõik soovivad võita. 

Inimeseõpetuse tunnis ma ei suutnud hoida tempot, mis on olnud praktika esimeste nädalate märksõnaks. Tagant järgi oleksin teinud kõik teisiti. Kolmekümne õpilasega ei ole mõistlik teha kaks rühmatööd järjest. Järjest peaksid olema erineva iseloomuga ülesanded: suuline, kirjalik, kuulamisülesanne, rühmatööd. 

Kaks suurt viga - tegin kaks rühmatööd järjest ning soovisin, et kõik lapsed saaksid väljendada oma mõtteid, aga 30-ne õpilase puhul võtab see kaua aega. Laste  kuulamisvõime ei ole samal tasemel täiskavantuega. Üsna kiiresti hakatakse nihelema, lobisema jne. Kulub aega korra taastamiseks.  Siit tunnist oli õppida neid asju, mida enam kunagi ei tohiks korrata. 

Kolmapäeval jätkus praktika nelja tunni andmisega. Alustuseks kaks korda 45 min käsitööõpetust. Jätkasime eelmisel nädalal alustatud tibude tegemisega. Kõigil valmisid lõngast pallikesed, õpilased said keskenduda tibu kujundamisele: silmad, nokk, jalad ja sulgedest tiivad. 

Raske on hoida ühtsalt rütmi. Palju oli sellel korral individuaalset õpetamist, mis võttis kaua aega. Sain korraga tegeleda ühe õpilasega, aga need, kes samal vajasid ka abi - kippusid tegelema kõrvaliste asjadega. Peab mõtlema detailsemalt läbi, kuidas ühiselt tööd organiseerida. Õpetajat peab jätkuma kõigi jaoks. 

Teise tunni lõpuks said kõigil tibud valmis ja kes soovis, neil ka lausa kaks tibu. Järgmisel nädalal teemaks jõuluehted. Teeme ingleid ja paberist kaunistusi. 

Eesti keele ja matemaatika tunnis tundsin end juba päris hästi. Suutsin hoida tempot, vaheldusrikkad tegevused. Lugemispala, sellest kasvas välja grammatika osa. Matemaatikas tekstülesanded. Planeerisin tundi natuke liiga palju, kõike ei jõudnud teha. Veel ei oska arvestada, kui kaua võtab midagi aega. Kogesin, et ühes tunnis ei jaksa õpilased järjest teha üle kolme tekstülesande. Vahepeal on vaja aju ja kätt puhata. Arvestades õpilaste erinevat taset, planeerisin erineva raskusastmega ja veidi rohkem tekstülesandeid. Kiiremad said proovida lahendada raskemaid ülesandeid. 

Kolmapäev selja taga ning ees ootamas, minu jaoks, koolinädala viimane päev - neljapäev. Kavas eesti keel ja kehaline kasvatus. 

Eesti keeles võtsime uue lugemispala ning uue silbitamise reegli. Selle kinnistamiseks harjutused, ülesanded töövihikust ning tunni lõpus kokkuvõttev ülesanne. 

Kehaline kasvatus. Pean tunnistama, et 30-ne tüdruku ohjeldamine võimlas on paras katsumus. Planeerisin mängida põhiosas rahvastepalli, enne seda soojendus ja juurdeviivad harjutused. Soojendus on tunnis oluline osa, aga 9-aastasi tüdrukuid selle vajalikkuses veenda on raske. Pärast soojendust palliga harjutused. Treenime palli viskamist ja püüdimist, mis on rahvastepalli mängimisel vajalikud.  Rahvastepalli reeglite seletamine venis väga pikaks. Kogu selle tunni vältel oli raskusi tähelepanu haaramise ja hoidmisega. 

Me ei jõudnudki tunni jooksul põhimänguni. Loen seda tundi ebaõnnestunuks. 

Neljapäeval käisime ka veel majast väljas - Tallinna Keskraamatukogus. Seal oli väike jõuluteemaline näitus, mida õpilased said vaadata. Lisaks näituse vaatamisele, oli plaanis ka valmistada jõuluhälli. Seda tehti käepärastest vahenditest: tualettpaberirulli papist, vaja läks veel liimi, tavalist paberit, kääre, pliiatseid. Umbes pooleteist tunni jooksul valmisid inglid, Maarja, Joosep ja häll, kus lamas Jeesus. 

Nii lõppeski minu jaoks see mitmekesine koolinädal.

Kokkuvõte möödunud nädalast (25. - 29. nov)

Nädal algas teisipäeval kahe tunni andmisega. Esimest korda klassi ees. Õigemini esimest korda teise klassi tüdrukute ees. Huuhhh....kogu öö oli närv sees, uni tuli just siis kui äratuskell helises.....ma magasin sisse, aga mingi ime läbi jõudsin kooli õigeks ajaks. Tänan selles eest oma kallist abikaasat, kes mind autoga kooli ukse ette viis. 

Esimene tund - eesti keel. Koolis töötamine õpetab kindlasti kannatust. VHK-s ei ole eraldi gareroobe, lapsed panevad õueriided klassi ning vahetavad jalanõud klassis. Hommikune sigin-sagin ja riiete vahetamine võtab aega. Selleks, et pingiread sireks saaks ja kõigil õppeaine vahendid laual, kulub minuteid.....

29 rõõmast, heatahtliku ja väga elavat silmapaari istuvad ja ootavad õpetaja esimest lauset. 

Teen enda tutvutamiseks ja ühlasti tunnihäälestülesandeks enesetutvustuse.  Tunni jooksul loeme, teeme suulisi ülesandeid ning ka kirjalikke töövihikusse. Tunni lõpus mänguline tegevus, mis õpilased taaskord aktiviseerib. Trips-traps-trull on nende uus lemmik. Selleks, et risti või nulli kirja saada ruudustikku, tuleb neil nimetada sõna, mis sisaldab kaashääliku- või täishäälikuühendit. 

Õpetaja võtab tunni kokku. Olid mitmed asjad, mis talle meeldisid, aga ma ei tohiks kasutada kas-küsimusi. Olen sellega nõus ja see teadmine aktiviseerub tunni ajal, hetk pärast seda, kui on kas-küsimus üle mu huulte lipsanud. Sõna on nagu lendu lastud lind, mida enam tagasi ei saa.  

Tunnen endas ebakindlust, et kõik, mis ees ootab on väga uus. Teooria on suureks abiks, aga klassi ees olen ikka üksi. Esimesed tunnid  n-ö piiride kompimise tunnid. Kuskilt on kõrvu jäänud, et pedagoogikas on kõige aluseks teadlikud valikud.  Püüan tundi ettevalmistades mõelda  detailide peale, aga n-ö kõige ette nägemiseks on vaja rohkem kogemusi. 

Inimeseõpetuse tunnis on märksõnaks distsipliin. Arutelu peab olema hästi struktureeritud, vastasel juhul ei tule sellest midagi välja. Õpilased on aktiivsed, neile meeldib rääkida, oma arvamuse põhjendamine on neile veel raske. Püüan meeles pidada, et pööran tähelepanu sellele, et igat vastust tuleb põhjendada. Sellisel juhul muutub see neile teatud aja jooksul harjumiseks. 

Kolmapäevl andsin kokku neli tundi. Teine ja kolmas tund olid käsitöö. Valmistasime lõngapallikesi ning planeerisin ka pallikeste kokku köitmise, töö kujundamise. Palliksete tegemine osutus laste jaoks üpris keeruliseks. Enamus ajast kulus lõnga kerimisele. Tööde kujundamisega saame jätkata uuel nädalal. 

Eesti keele tunni alguses kutsusin õpilasi klassi ette lugema ja jutustama. Kirjutasin õpilaste päevikutesse kokku kolm viit. 

Tunni sisuks oli ühe pika muinasjutu kohta kavapunktide tegemine ning olin planeerinud tundi ka poolitamise osa, mida ma ei jõudnud läbi võtta. Unustan kella vaadata ja kui vaatan, siis on tunni lõpuni aega veel viis minutit. Õpetaja rõhutab, et ma peaksin olema tempokam. Ma ise paneksin kokku kaks asja: suhteliselt kiire tempo ja vähem ülesandeid tundi planeerida. Pean konkreetsemalt vaatama, kui palju ma mingi ülesande peale olen aega planeerinud ja sellest kinni pidama. Siis on võimalik kõiki ülesandeid teha, mis on tunnikvavas planeeritud. Algaja õpetajana planeerin pigem rohkem kui vähem. Ootamatusteks peab valmis olemas igal hetkel. 

Neljapäev ja reede lähevad kuidagi väga kiirelt. Neljapäev hommikul matemaatika ja pärast seda kehaline kasvatus. Püüan võtta arvesse õpetaja märkusi. Püüan näidata õpilastele, et mina juhi tööd, hoian tunni jooksul tempot. Saan pärast tundi õpetajalt positiivset tagasisidet ning endale jääb ka hea tunne hommikusest matemaatika tunnist. 

Kehaline kasvatus toimub Revali spordikeskuse hoones. Esimene vahetund on viis minutit, pean riided vahetama ja jõudma Revalisse. Tunni algusest kulub u 5-7 minutit enne kui kõik on rivis. 

Teeme rivi-ja korraharjutusi, soojendusharjutusi, mängulisi teguvusi ning teatevõistlusi. Soojendusharjutused koosnevad 10-st erinevast harjutusest. Valmistan eelmisel päeval harjutused ette ning pean kavast hoolega kinni. Kodus ette valmistades ei oska arvestada sellega, et õpilased väsivad väga kiiresti ning nad ei ole harjunud sellega nii põhjalikult tegelema. Nad muutuvad kärsituks, ei tee korralikult kaasa, pean korduvalt tähelepanu pöörama korrale. Ussimäng on teoorias vahva ja sobib kindlasti mängida väiksema arvuga õpilastega kui 30. Uss venib liiga pikaks - võib tekkida ohtlikke kukkumisi. 

Teatejooksud - õpilaste lemmikud. Võistlusmoment on neile väga tähtis ja paneb silmad särama. Suudan koondada selle ülesandega ka nende õpilaste tähelepanu, kellega see enne väga hästi ei õnnestunud. 

Saan tunni lõpetada positiivse emotsiooniga. Õpetaja soovitab rohkem ja julgemalt vilet kasutada. Võimlas on väga olulised täpsed lühiksed käsklused. 

Töönädala viimasel päeval on loodusõpetuse tund. Imetajad. Kuulame alguses loodushääli. Märkan, et õpilased ei oska kuulata. See on ka oskus, mida tuleb kujundada. Teeme erinevaid ülesandeid imetajate kohta: suulisi ja kirjalikke. Tunni lõpus mänguline tegevus. Õpilane valib loomakaartide pakist ühe kaardi ja hakkab teistele seda looma kirjeldama. Teised püüavad arvata, millise loomaga võiks tegu olla. Kes arvab ära, saab tulla järgmisena.

Pärast tundi olen ise veendunud, et kuulamisülesanne oli liiga pikk (7 min). Kuulamisülesandega oleks võinud soestada töölehel mõnda ülesannet. Meil oli arutelu või pigem vestlus.  Õpetaja pöörab tähelepanu sellele, et jällegi ma oleksin võinud olla tempokam. Olen temaga nõus. Püüan enda jaoks vastata, miks õpetajale selline mulje jäi. 

Veel mõtteid vaatlustundidest....

Neljapäev algas laste jaoks matemaatika tunniga. Esmalt kontrolliti koduseid töid. Koduste tööde puhul võivad lapsed endale ise hinde panna. See on hea võimalus õpilasel ise hinnata, kuidas nad ülesandega hakkama said. 

Kordamiseks arvud sajani. Õpetaja kirjutab tahvlile arve ning õpilased ütlevad, mis oli enne seda ja mis pärast. Selleks, et õpilased saaksid arvudega sajani tehteid teha, peab olema kindel, et lastel on selge arvurida sajani. 

Kahekohalisele arvule liidetakse ühekohaline arv ja saadakse uus täiskümme. Õpetaja selgitab, kuidas selliseid arvutusi tehakse. Uute oskuste kinnistamiseks lahendatakse õpikust ülesandeid. Lahutamine valmistab lastele raskusi. Lahutades liigutakse eelmisesse kümnesse. Edasi lahendatakse töövihikust ülesandeid. Tunni lõpetab õpetaja koduse ülesande andmisega: "Kes ei jõudnud kõiki ülesandeid valmis, lõpetab kodus." 

Vaatlen neljapäeval ka ühte kehalise kasvatuse tundi. Tund algab rivistusega. Soojendusjooks. Ning ringtreening. Hüpe matile, rõngastest üle ja läbi jooksmine, roomamine. Pallimäng ning samal ajal kutsub õpetaja õpilasi tennisepalliga vastu korvilauda viskama. Kümme korda saab vistada ning vaadatakse mitu korda saab õpilane palliga korvilauale pihta. 

Tund kestab u 30 min, kuna õpilased tulevad teisest majast ning pärast kehalist peavad nad tagasi jõudma uude tundi, mis ei ole samas majas, kus toimub kehalise tund. Selliste logistilisete iseärasustega pean VHK´s kehalise kasvatuse õpetaja arvestama. 

Õpetajal hetkel teemadeks: hüpitsaga hüppamine, palliga viskamine vastu korvilauda, rahvastepalli  õppimine ja harjutamine; võimlemissaalis akrobaatika. 

Nädala viimasel päeval vaatlen loodusõpetuse tundi. 

Eelmisel nädalal algas lastel uus teema - loomad. Õpetajal õppekaardid loomade kohta. Õpetaja on kaardid grupeerinud kahte ossa. Küsib, mille alusel ta selle liigituse on teinud? Koduloomad ja metsloomad. Vaadeldakse, millised kodu- ja metsloomad on sarnased. Kõiki loomakaarte saavad lapsed ka ise vaadelda. 

Õpetaja annab õpilastele pikemaajalise ülesande. Uurida, otsida infot raamatutest, veebist ühe Eestis elava looma kohta. Töö esitamise tähtaeg jaanuaris. 

Tööraamatust vaadeldakse rebast ja tema kehaosi. Sama pilt kleebitakse vihikusse ning õpilased kirjavad kehaosad juurde (eis- ja tagakäpad, kere, pea, kael, saba jne). Samal ajal räägib õpetaja sellest, miks on teatud kehaosad olulised. 

Vaatlustundide jooksul tutvusin sellega kus maal ollakse õppeprogrammiga, õpetajate tööstiilidega ning üldisemalt VHK koolikorralduse iseärasustega. 

Eesti keele tundides kesksel kohal tekst ning sellest lähtuvalt grammatika õpetamine. Lapsed loevad pala, teevad selle kohta ülesandid, harjutavad kirjatähti. Õpetaja põimib uued keele ülesanded tegevuste sisse. 

Matemaatikas teemaks arvud sajani, arvutamine saja piires. Iga tunni alguses aritmeetika ülesanded. Tund vaheldusrikas: peast arvutamine, õppemängud, kirjalikud tööd, tekstülesannete lahendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult.  Uueks teemaks õpilastel mõõtühikud. 

Loodusõpetuses keskseks teemaks kuni veerandi lõpuni loomad. 

Novembri viimastel nädalatel alustan tundide andmisega. Esimest korda seisan klassi ees eesti keele tunnis. Huhhhh.....ärevus on sees. 

Päev algas käsitööõpetuse tundidega. Täna oli tüdrukutel ülesandeks teha erinevate vahendite abil väike pildike. Kõigepealt sai iga õpilane endale ristkülikukujulise kartongi, mille keskele oli kleebitud kahepoolse teibi riba, mille peale hakati kujundama pilti. Töö valmistamiseks oli lastel kasutada helmeid, tähekesi, kuivatatud lillede õisi, lõngajupikesi jne. 

Selle töö puhul oli väga oluline osa planeerimisel. Vaatamata õpetaja korduvatele märkustele, olid lapsed ikka väga tormakad ning ei võtnud planeerimisülesannet liialt tõsiselt. 

Osade tööde puhul oli võimalik tuvastada, mida on tahetud kujutada, aga enamus töid olid abstraktsed. 

Kiirematel õpilastel oli võimalus teha kaks pilti või lõpetada eelnevalt pooleli jäänud töid. 

Päev jätkus eesti keele ja matemaatika tundidega. 

Eesti keeles mindi uue teemaga edasi. Lapsed n-ö õppisid uusi küsisõnu: kellega? millega? ning kelleta? milleta?. Lugemispala põhjal vaadeldi, millal on sobilik selliseid küsisõnu kasutada. 

Matemaatika tunnis oli õpetaja eelmisel tunnil jätnud koduse töö ning täna tunni alguses esimese asjana kontrolliti koduseid töid. Kahjuks ei olnud tööd tehtud kõigil õpilastel, neil kellel oli töö tegemata, said päevikusse märkused. 

Koduste tööde eest panevad õpilased ise endale hinded. Kellele olid kõik õiged vastused, saab punase pliiatsiga kirjutada ülesande alla viie. : )

Tunnis vahelduvad suulised ja kirjalikud ülesanded. Kirjalikud ülesanded tehakse enamjaolt töövihikusse. 

Tehted, kus üks liige on puudu, valmistavad tüdrukutele veidi peavalu. Esimeste vastuste saamine võtab aega ja mõtlemist. 

Homme jätkub koolinädal eesti keele, matemaatika ja kehalise kasvatuse tundidega. 

Uus nädal ja uued õppeteemad koolis. Täna vaatlesin koolis kolme tundi. Teise klassi tüdrukutel on esmaspäeviti kaks eesti keelt ning matemaatika. 

Eesti keele tundides oli põhiteemaks kaashäälikuühend ning k, p, t s-i kõrval. Neid grammatika õppetükke treeniti mitmesuguste harjutuste abil. Lugemispalad õpikust sisaldasid palju teemakohaseid näiteid. Töövihikust täideti ülesandeid, et kinnistada teadmisi. Teisel tunnil tegi õpetaja eelnimetatud teemade kohta kontrolltöö. 

Õpetaja Anne Rebase iga matemaatika tund sisaldab peast arvutamise ülesandeid, tekstülesandeid ning õppemänge. Tundi alustas õpetaja peast arvutamise ülesandega: neli liitmistehet 20-ne piires, neli lahutamistehe 20-ne piirest, üks tehe, mis sisaldas rohkem kui kahte liidetavat ja üks tehe, kus arvutati saja piires täiskümnetega. Tegeldi arvudega sajani ning võeti uus teema - kahekohalisele arvule ühekohalise arvu liitmine või sellest lahutamine. Esialgu tundus uus teema õpilastele raskevõitu, kuid tunni edendes, said nad aru, kuidas sellise tehte puhul toimida. 

Esimene päev koolis.....

Täna, 12. novembril, käisin esimesel vaatluspäeval.
Põhipraktika II osapraktika jooksul osalen VHK tüdrukute teise klaasi õppe - ja õpetamistöös. Klassis on 29 noort neiut.
Praktika juhendaja on õpetaja Anne Rebane.

Hommik algas eesti keele tunniga ning jätkus inimeseõpetusega, mis toimus VHK peegelsaalis.
Algkooli teised klassid etendavad veerandi viimasel päeval lugu Jeesuse sünnimüsteeriumist. Täna oli esimene kohtumine nende õpetajatega, kes aitavad näidendi selgeks saada. Koos tutvuti näidendi sisuga ning tegelastega.

Lisaks tundide vaatlusele tutvusin õpetaja  töökavadega, õpikutega ning põgusalt ka tüdrukutega.

See ajaveeb on loodud TLÜ I põhipraktika raames. Siia lisan oma praktikaülesanded.