Veel mõtteid vaatlustundidest....

Neljapäev algas laste jaoks matemaatika tunniga. Esmalt kontrolliti koduseid töid. Koduste tööde puhul võivad lapsed endale ise hinde panna. See on hea võimalus õpilasel ise hinnata, kuidas nad ülesandega hakkama said. 

Kordamiseks arvud sajani. Õpetaja kirjutab tahvlile arve ning õpilased ütlevad, mis oli enne seda ja mis pärast. Selleks, et õpilased saaksid arvudega sajani tehteid teha, peab olema kindel, et lastel on selge arvurida sajani. 

Kahekohalisele arvule liidetakse ühekohaline arv ja saadakse uus täiskümme. Õpetaja selgitab, kuidas selliseid arvutusi tehakse. Uute oskuste kinnistamiseks lahendatakse õpikust ülesandeid. Lahutamine valmistab lastele raskusi. Lahutades liigutakse eelmisesse kümnesse. Edasi lahendatakse töövihikust ülesandeid. Tunni lõpetab õpetaja koduse ülesande andmisega: "Kes ei jõudnud kõiki ülesandeid valmis, lõpetab kodus." 

Vaatlen neljapäeval ka ühte kehalise kasvatuse tundi. Tund algab rivistusega. Soojendusjooks. Ning ringtreening. Hüpe matile, rõngastest üle ja läbi jooksmine, roomamine. Pallimäng ning samal ajal kutsub õpetaja õpilasi tennisepalliga vastu korvilauda viskama. Kümme korda saab vistada ning vaadatakse mitu korda saab õpilane palliga korvilauale pihta. 

Tund kestab u 30 min, kuna õpilased tulevad teisest majast ning pärast kehalist peavad nad tagasi jõudma uude tundi, mis ei ole samas majas, kus toimub kehalise tund. Selliste logistilisete iseärasustega pean VHK´s kehalise kasvatuse õpetaja arvestama. 

Õpetajal hetkel teemadeks: hüpitsaga hüppamine, palliga viskamine vastu korvilauda, rahvastepalli  õppimine ja harjutamine; võimlemissaalis akrobaatika. 

Nädala viimasel päeval vaatlen loodusõpetuse tundi. 

Eelmisel nädalal algas lastel uus teema - loomad. Õpetajal õppekaardid loomade kohta. Õpetaja on kaardid grupeerinud kahte ossa. Küsib, mille alusel ta selle liigituse on teinud? Koduloomad ja metsloomad. Vaadeldakse, millised kodu- ja metsloomad on sarnased. Kõiki loomakaarte saavad lapsed ka ise vaadelda. 

Õpetaja annab õpilastele pikemaajalise ülesande. Uurida, otsida infot raamatutest, veebist ühe Eestis elava looma kohta. Töö esitamise tähtaeg jaanuaris. 

Tööraamatust vaadeldakse rebast ja tema kehaosi. Sama pilt kleebitakse vihikusse ning õpilased kirjavad kehaosad juurde (eis- ja tagakäpad, kere, pea, kael, saba jne). Samal ajal räägib õpetaja sellest, miks on teatud kehaosad olulised. 

Vaatlustundide jooksul tutvusin sellega kus maal ollakse õppeprogrammiga, õpetajate tööstiilidega ning üldisemalt VHK koolikorralduse iseärasustega. 

Eesti keele tundides kesksel kohal tekst ning sellest lähtuvalt grammatika õpetamine. Lapsed loevad pala, teevad selle kohta ülesandid, harjutavad kirjatähti. Õpetaja põimib uued keele ülesanded tegevuste sisse. 

Matemaatikas teemaks arvud sajani, arvutamine saja piires. Iga tunni alguses aritmeetika ülesanded. Tund vaheldusrikas: peast arvutamine, õppemängud, kirjalikud tööd, tekstülesannete lahendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult.  Uueks teemaks õpilastel mõõtühikud. 

Loodusõpetuses keskseks teemaks kuni veerandi lõpuni loomad. 

Novembri viimastel nädalatel alustan tundide andmisega. Esimest korda seisan klassi ees eesti keele tunnis. Huhhhh.....ärevus on sees.