Veel mõtteid vaatlustundidest....

Neljapäev algas laste jaoks matemaatika tunniga. Esmalt kontrolliti koduseid töid. Koduste tööde puhul võivad lapsed endale ise hinde panna. See on hea võimalus õpilasel ise hinnata, kuidas nad ülesandega hakkama said. 

Kordamiseks arvud sajani. Õpetaja kirjutab tahvlile arve ning õpilased ütlevad, mis oli enne seda ja mis pärast. Selleks, et õpilased saaksid arvudega sajani tehteid teha, peab olema kindel, et lastel on selge arvurida sajani. 

Kahekohalisele arvule liidetakse ühekohaline arv ja saadakse uus täiskümme. Õpetaja selgitab, kuidas selliseid arvutusi tehakse. Uute oskuste kinnistamiseks lahendatakse õpikust ülesandeid. Lahutamine valmistab lastele raskusi. Lahutades liigutakse eelmisesse kümnesse. Edasi lahendatakse töövihikust ülesandeid. Tunni lõpetab õpetaja koduse ülesande andmisega: "Kes ei jõudnud kõiki ülesandeid valmis, lõpetab kodus." 

Vaatlen neljapäeval ka ühte kehalise kasvatuse tundi. Tund algab rivistusega. Soojendusjooks. Ning ringtreening. Hüpe matile, rõngastest üle ja läbi jooksmine, roomamine. Pallimäng ning samal ajal kutsub õpetaja õpilasi tennisepalliga vastu korvilauda viskama. Kümme korda saab vistada ning vaadatakse mitu korda saab õpilane palliga korvilauale pihta. 

Tund kestab u 30 min, kuna õpilased tulevad teisest majast ning pärast kehalist peavad nad tagasi jõudma uude tundi, mis ei ole samas majas, kus toimub kehalise tund. Selliste logistilisete iseärasustega pean VHK´s kehalise kasvatuse õpetaja arvestama. 

Õpetajal hetkel teemadeks: hüpitsaga hüppamine, palliga viskamine vastu korvilauda, rahvastepalli  õppimine ja harjutamine; võimlemissaalis akrobaatika. 

Nädala viimasel päeval vaatlen loodusõpetuse tundi. 

Eelmisel nädalal algas lastel uus teema - loomad. Õpetajal õppekaardid loomade kohta. Õpetaja on kaardid grupeerinud kahte ossa. Küsib, mille alusel ta selle liigituse on teinud? Koduloomad ja metsloomad. Vaadeldakse, millised kodu- ja metsloomad on sarnased. Kõiki loomakaarte saavad lapsed ka ise vaadelda. 

Õpetaja annab õpilastele pikemaajalise ülesande. Uurida, otsida infot raamatutest, veebist ühe Eestis elava looma kohta. Töö esitamise tähtaeg jaanuaris. 

Tööraamatust vaadeldakse rebast ja tema kehaosi. Sama pilt kleebitakse vihikusse ning õpilased kirjavad kehaosad juurde (eis- ja tagakäpad, kere, pea, kael, saba jne). Samal ajal räägib õpetaja sellest, miks on teatud kehaosad olulised. 

Vaatlustundide jooksul tutvusin sellega kus maal ollakse õppeprogrammiga, õpetajate tööstiilidega ning üldisemalt VHK koolikorralduse iseärasustega. 

Eesti keele tundides kesksel kohal tekst ning sellest lähtuvalt grammatika õpetamine. Lapsed loevad pala, teevad selle kohta ülesandid, harjutavad kirjatähti. Õpetaja põimib uued keele ülesanded tegevuste sisse. 

Matemaatikas teemaks arvud sajani, arvutamine saja piires. Iga tunni alguses aritmeetika ülesanded. Tund vaheldusrikas: peast arvutamine, õppemängud, kirjalikud tööd, tekstülesannete lahendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult.  Uueks teemaks õpilastel mõõtühikud. 

Loodusõpetuses keskseks teemaks kuni veerandi lõpuni loomad. 

Novembri viimastel nädalatel alustan tundide andmisega. Esimest korda seisan klassi ees eesti keele tunnis. Huhhhh.....ärevus on sees. 

Päev algas käsitööõpetuse tundidega. Täna oli tüdrukutel ülesandeks teha erinevate vahendite abil väike pildike. Kõigepealt sai iga õpilane endale ristkülikukujulise kartongi, mille keskele oli kleebitud kahepoolse teibi riba, mille peale hakati kujundama pilti. Töö valmistamiseks oli lastel kasutada helmeid, tähekesi, kuivatatud lillede õisi, lõngajupikesi jne. 

Selle töö puhul oli väga oluline osa planeerimisel. Vaatamata õpetaja korduvatele märkustele, olid lapsed ikka väga tormakad ning ei võtnud planeerimisülesannet liialt tõsiselt. 

Osade tööde puhul oli võimalik tuvastada, mida on tahetud kujutada, aga enamus töid olid abstraktsed. 

Kiirematel õpilastel oli võimalus teha kaks pilti või lõpetada eelnevalt pooleli jäänud töid. 

Päev jätkus eesti keele ja matemaatika tundidega. 

Eesti keeles mindi uue teemaga edasi. Lapsed n-ö õppisid uusi küsisõnu: kellega? millega? ning kelleta? milleta?. Lugemispala põhjal vaadeldi, millal on sobilik selliseid küsisõnu kasutada. 

Matemaatika tunnis oli õpetaja eelmisel tunnil jätnud koduse töö ning täna tunni alguses esimese asjana kontrolliti koduseid töid. Kahjuks ei olnud tööd tehtud kõigil õpilastel, neil kellel oli töö tegemata, said päevikusse märkused. 

Koduste tööde eest panevad õpilased ise endale hinded. Kellele olid kõik õiged vastused, saab punase pliiatsiga kirjutada ülesande alla viie. : )

Tunnis vahelduvad suulised ja kirjalikud ülesanded. Kirjalikud ülesanded tehakse enamjaolt töövihikusse. 

Tehted, kus üks liige on puudu, valmistavad tüdrukutele veidi peavalu. Esimeste vastuste saamine võtab aega ja mõtlemist. 

Homme jätkub koolinädal eesti keele, matemaatika ja kehalise kasvatuse tundidega. 

Uus nädal ja uued õppeteemad koolis. Täna vaatlesin koolis kolme tundi. Teise klassi tüdrukutel on esmaspäeviti kaks eesti keelt ning matemaatika. 

Eesti keele tundides oli põhiteemaks kaashäälikuühend ning k, p, t s-i kõrval. Neid grammatika õppetükke treeniti mitmesuguste harjutuste abil. Lugemispalad õpikust sisaldasid palju teemakohaseid näiteid. Töövihikust täideti ülesandeid, et kinnistada teadmisi. Teisel tunnil tegi õpetaja eelnimetatud teemade kohta kontrolltöö. 

Õpetaja Anne Rebase iga matemaatika tund sisaldab peast arvutamise ülesandeid, tekstülesandeid ning õppemänge. Tundi alustas õpetaja peast arvutamise ülesandega: neli liitmistehet 20-ne piires, neli lahutamistehe 20-ne piirest, üks tehe, mis sisaldas rohkem kui kahte liidetavat ja üks tehe, kus arvutati saja piires täiskümnetega. Tegeldi arvudega sajani ning võeti uus teema - kahekohalisele arvule ühekohalise arvu liitmine või sellest lahutamine. Esialgu tundus uus teema õpilastele raskevõitu, kuid tunni edendes, said nad aru, kuidas sellise tehte puhul toimida. 

Esimene päev koolis.....

Täna, 12. novembril, käisin esimesel vaatluspäeval.
Põhipraktika II osapraktika jooksul osalen VHK tüdrukute teise klaasi õppe - ja õpetamistöös. Klassis on 29 noort neiut.
Praktika juhendaja on õpetaja Anne Rebane.

Hommik algas eesti keele tunniga ning jätkus inimeseõpetusega, mis toimus VHK peegelsaalis.
Algkooli teised klassid etendavad veerandi viimasel päeval lugu Jeesuse sünnimüsteeriumist. Täna oli esimene kohtumine nende õpetajatega, kes aitavad näidendi selgeks saada. Koos tutvuti näidendi sisuga ning tegelastega.

Lisaks tundide vaatlusele tutvusin õpetaja  töökavadega, õpikutega ning põgusalt ka tüdrukutega.